Serpiente Tsukán
Cuentan los ancianos mayas que a todo lo ancho y largo de la
Península de Yucatán, serpentean por debajo de la tierra largos túneles que
conectan los cenotes, pozos y cavernas, y que, con sus pasadizos húmedos y
oscuros, comunican entre sí las pirámides y los monasterios. Pero quizá no se
trata de túneles secretos ni de ríos subterráneos, sino de portentosas culebras
como la Serpiente Tsukán, "Dueña de las grutas", bendición y terror
de los habitantes.
De entre muchas otras serpientes brotó y creció Tsukán, pero
pronto se distinguió de las demás por su tamaño gigantesco y el insólito grosor
de su cuerpo. Salió entonces de su gruta y se recostó en la llanura, bloqueando
a la vez varios caminos. Tan larga era, que su cola y su cabeza iban a perderse
entre los montes, a ambos extremos del llano.
En sus múltiples andanzas había podido observar cómo los
campesinos se culpaban entre sí por la falta del líquido: los de un pueblo
acusaban a los del otro de estar desviando las corrientes subterráneas que
nutren los cenotes, o de dragarlos en secreto para regar sus propias cosechas.
Además del calor sofocante reinaba, pues, un clima de violencia y desconfianza
en toda la región.
Tsukán volvió a retorcerse colérica, queriendo derribar a
Yuum Cháak. Pero la agitación de sus crines generó tumultuosas ráfagas que
inflamaron sus alas y la elevaron por los aires bajo el mando de su nuevo
Señor.
—Precisamente —dijo el Señor de la Lluvia con voz
autoritaria, jalando a un lado las riendas de su "corcel" para dar la
media vuelta—. Generación tras generación cuidarás de los cenotes, las cavernas
y las grutas, para que nadie, ya sea un dios, un animal o un ser humano, se
atreva a robar el agua. Sólo cuando envejezcas podrás venir a refugiarte en el
océano —añadió el dios, a sabiendas de que Tsukán estaba condenada a
rejuvenecer constantemente.
Al ver que dejaban atrás la costa, Tsukán sintió una
nostalgia inmensa e intentó detenerse en seco. Pero Yuum Cháak la espoleó
bruscamente ocasionando que la serpiente se encabritara. El monstruo se alzó
con violencia y derribó al Señor de la Lluvia, que mientras iba cayendo al
vacío logró agitar su brazo sagrado y blandir, como un látigo de fuego, un
extraordinario relámpago. El relámpago alcanzó a Tsukán y en un instante la
fulminó, dejando su cuerpo reducido a millares de gotas ácidas que llovieron sobre
la región.
Los cauces secos de los ríos se inundaron con esta lluvia
ardiente y el torrente corrió cuesta abajo hasta una gruta, donde quedó
estancado por semanas. Sin embargo, poco a poco, al calor maternal de la gruta
y en su secreta oscuridad, las aguas del estanque se condensaron hasta formar
de nuevo la figura de Tsukán, enroscada en sí misma y soñando el sueño de los
monstruos tutelares. Se desperezaba día a día como una gigantesca larva
gelatinosa, a la que le crecieron escamas de reptil y alas de murciélago. Resucitada
y rejuvenecida, Tsukán batió sus esperpénticas alas y salió de la gruta volando
en dirección a su ansiado mar. Cuando se hallaba surcando el cielo fue vista
por unos campesinos, que se taparon de inmediato los ojos, para no ser víctimas
mortales de aquella visión, y corrieron luego hasta el pueblo para avisar que
la gran serpiente se hallaba rondando la comarca. Un resplandor rojizo se
extendía amenazador sobre el horizonte.
Una tarde, meses después, Santiago Aké, víctima de parálisis
en las piernas a causa de su pasado encuentro con la "Culebra
voladora", se hallaba dormitando en el portal de su casa. De pronto, para
su horror, oyó un estruendoso relincho y alcanzó a ver, incluso a través de sus
párpados cerrados, un destello rojo que cruzaba el cielo rumbo al mar, siempre
rumbo al mar...
SERPIENTE TSUKÁN
KAAN TSUKAAN
Ku tsikbaltik le ch’ija’an maaya
máako’obo’ ti’ tuláakal u chowakil yéetel u kóochil u peten lu’umil Yucatane’,
ku ch’o’och’o’ot áalkab tu yáanal le lu’umo’ chowak bejo’ob ku
ch’aktiko’ob ts’ono’oto’ob, ch’e’eno’ob yéetel
áaktuno’ob tu’ux ichil u ch’uultak yéetel éek’joch’e’en nu’ut’bejilo’obe’, ku
k’uchulo’ob tak te’el tu’ux líik’sa’an le ka’anal mulsuso’obo’, tak tu
najil ajk’iino’ob. Ba’ale’ míi ma’ jach
bejo’ob je’el bix le k k’ajóoltmajo’, k tukultike’ míi kaano’ob jilikbalo’ob
je’el bix le Tsukaano’, “ba’ax leti’e’ u yuumil le áaktuno’obo’”. Le kaano’oba’
ku jach ts’áaik sajakil ti’ kajnáalo’ob.
Ichil ti’ u seten ya’abil chowak
kaano’obe’, ti’ tóop’ yéetel nojochchaj le tsukaano’, ba’ale’ leti’e’ u
jela’anil ti’ u jeelo’obo’ tumeen táaj seten nojoch yéetel jach polok u
wíinkilal. Yo’olal lelo’ ka’aj jóok’ táankab ti’ u áaktun ka’aj peklaj te’el táatax
lu’umo’ ka’aj tu k’alaj ya’ab noj bejo’ob. U táaj chowakil kitak tu nej tak tu
poole’ náak u sa’atal ichil le k’áaxo’obo’.
Juntéenjeak ti’ ichil u piktanil
ja’abo’obe’, ti’ jump’éel yáaxk’iine’, kili’ich “Yuum cháak” máax u meyaje’
leti’ u jo’opik ja’ ku tóop’ol tu yáanal le lu’umo’ ti’al u t’ox ti’ tuláakal
yóok’olkaab, ti’ lelo’, ka’aj jáan kulaj je’elel yóok’ol junxóot’ nuxib che’,
tumeen ma’ béeychaj u much’ik mix junch’áaj ja’ yaan ka’ach ti’ le
ts’ono’oto’ob yéetel tikin ch’e’eno’obo’.
—Máax okolt le ja’o’ —tu
k’áatajubáa tumeen ma’ tu na’atik ba’ax úuchij.
Ichil ti’ buka’aj máan ts’o’ok u
beetike’, tu yilaj tuláakal kolnáalo’ob ku paklan k’uuxiltikubáaob tumeen
mina’an le ja’o’: le yano’ob ti’ jump’éel kaaje’ ku takjóoltiko’ob uláak’
tumeen ku tukultiko’ob leti’ob kech u beel le ja’ ku máan yáanal lu’um wáa
ts’ono’oto’obo’, wáa tu ta’aksajo’ob tia’al u jóoyabtik u paak’áalo’ob. Bey
túuno’ yo’olal u sen muk’yajta’al le seten ooxolilo’ yaan ba’ate’el yéetel
k’uuxilil ti’ tuláakal xóoxot’ lu’um.
Ti’ ch’iikil ichil u su’usuts’
tuukul yuum cháako’, chéen ka’aj tu yu’ubaje’, le chuum che’ yaan tu yáanal u
yooko’obo’ táan u péek ba’ax beet u líik’il u yáalkab. Beey xan líik’ u síit’ u
chan yalak’ sak tsiimin yaan u xiik’ ma’ jach náach yanik ti’o’, ka’aj túun tu
yilaje’ ma’ kulakbal yóok’ol chuum che’i’, kulukbal tu yóok’ol juntúul kaan
tsukaan, ba’ax táan u luk’esik u ma’ak’olil tumeen wi’ij. Le nuxib ba’aba’alo’
tu ch’a’aj muuk’e’ ka’aj tu jáapaj chéen yéetel jumpuul xúuch le u yóotsil chan
tsíimin Yuum Cháako’ ba’ax kex tu po’opok’tubáa ti’al xik’nale’ ma’ púuts’i’.
Yuum Cháake’ p’u’ujij, ka’aj tu xíik nat’aj Tsukaan ka’aj júup u wíiwich’jats’
yéetel u suumil jats’ tsíimin.
—Bejla’e’, teech ken in tsiimintech mina’an
k’iin u xuulil.
Ka’aj tu bi’ibik’kóoltaj u t’o’ol tso’otsel u
keléembal, tso’ots táantak u jóok’ol ti’e’, tsukaane’ tu ch’etaj u kaale’ ka’aj
tu ts’éeb paktaj le mu’uk’a’an-óol wíinik jekekbal tu yóok’olo’. Le u yich
ts’íimin yanchaj ti’e’, jo’op’ u k’áak’ilaankil ikil k’uuxilnaja’anil, ba’ax
je’el u p’atik xma’ péekil wáa chéen máak ka’aj u pakte’.
—Máax xulbil yaan u muk’-óolalil ti’ u
ja’ajats’en beya’. —xóobnaj k’a’am u ni’ le nuxib ba’aba’alo’.
—Teen, teen u Yuumil Cháak máax
ka’alikil bejla’e’ a Yuumil. Bejla’e’ yaan a bisiken tak tu’ux yaan k’áak’náab
ti’al k púut ja’ ti’ le ts’ono’oto’obo’ ba’ax jach chéen in tukultike’ teech
láaj uk’ej —tu ya’alaj Yuum Cháak, ka’aj tu chich táatak’nak’taj, ba’ax beet u
xíitil ka’ap’éel u nukuch xiik’ soots’ ti’.
Tsukaane’ tu ka’aj wo’oltubáa
yéetel k’uuxilil tia’al u yilik wáaj ku lúubsik Yuum Cháak. Ba’ale’ le úuchak u
péepeksik u chowak tso’otsel u t’o’olil u pu’ucho’ tu beetaj u ch’i’inch’inik
wóowolaj k’áak’ ka’aj t’a’ab tak u xiik’, ba’ax beet u popokxiik’ ka’aj na’ak
ka’anal xik’nal nat’a’an tumeen u túumben Yuumil.
U ajts’oonilo’ob jejeláas mejen
kaajo’ob jok’a’ano’ob k’áaxe’ je’el bix Camilo Uh yéetel Santiago Ak’e’e’ tu
yu’ubajo’ob jump’éel k’a’amkach juum xik’nal máan óolak tu yóok’ol u poolo’ob.
¡Jump’éel ba’al beet u jéet ja’ak’al u yóolo’ob ka’aj tu yilajo’ob le kaan táan
u máan u xik’nal naats’ tu yiknalo’obo’, u tojtáantmaj lak’in! tu jáan ch’úuyaj
u ts’oono’ob ti’al u ts’oniko’ob ka’achij, ba’ale’ sajakchajo’ob u
wak’o’ob.
—Mixba’al je’el u beetik u chan
yóol k ts’oom ti’ le nuxib ba’aba’al wáa ka’aj k ts’ono’; ba’ale’ chéen ken k
p’u’us u ts’íikil wele’ ku yéemel u luko’on —tu ya’alaj Camilo. Ka’aj túun
chéen wa’alaj u cha’anto’ob le ba’aba’alo’ tak ka’aj sa’at náachil tu chúumuk
jump’éel chakk’ale’em k’áak’, ku ts’o’okole’, ka’aj ki’ suunajo’ob tu
yotocho’ob ki’imak u yóolo’ob tumeen kuxa’ano’ob
yéetel toj u yóolo’ob. Ba’ale’ ma’ sen máan ya’ab ja’abe’ Camilo Uhe’ kíim
yo’olal chokwilil, Santiago Ak’e’e’ úuch
loob ti’ ikil u máan ts’oon ba’ax p’at ma’ tu béeytal u péeksik u yook’o’ob
ti’al xíimbal.
—Le kolnáalo’obo’ sajako’ob tech
Tsukaan, u jaajile’ yaan u ba’axtenil —tu ya’alaj Yuum Cháak, le ka’aj ts’o’ok
u chupik u piktanil p’úulo’ob yéetel u ja’il k’áak’náab, ka’alikil xan táan u
jejep’ k’axtik junjump’éelil tu pu’uch le kaano’.
—Je’el bix yaan sajakil ti’obo’,
ko’ox jáan púutik le ja’o’…
Tsukaane’ mix tu yu’ubaj ba’ax
a’ala’ab ti’i’, tumeen naayal u yóol u cha’ant le káak’náabo’, tumeen ma’ u
k’ajóol ka’achi’: le nuxib k’áak’náabo’ u yotoch bin nukuch k’aak’as
ba’abalo’ob ba’ax ma’ tu béeytal u na’ata’al bix ichil, bey je’el bix xan ma’ tu
na’ata’al bix u tuukul wíinike’.
—Tene’ mina’anten u tuukulil in
suut te’el áaktuno’ —tu mukul ya’alaj yéetel kóokoch juum t’aan—. Taak in
p’áatal kuxtal ichil u ja’il le noj k’áak’náaba’, tumeen jump’éel tu’ux je’el u
béeytal in péek je’el bixak in k’áate’ yéetel ka’aj u sat in wóol u yúumbal u
ja’ila’.
—K’a’ana’an a ts’o’oksik táanil a
k’uben meyaj —Núuka’ab ti’ tumeen Yuum Cháak.
—Bix ta wa’alil, in k’uben meyaj. To’on
k’aak’as ba’abalo’one’ mina’anto’on k’uben meyaj —tu k’uuxil ya’alaj tsukaan
yéetel jumpuul síit’—. K meyaj to’on ti’ k kuxtale’ leti’ ka’aj tsika’ako’ono’.
—Jach tu yo’olal le ba’al je’el taak in t’aan
ta wéetelo’. —tu ya’alaj Yuum Cháak
yéetel jump’éel k’a’amkach juum t’aan ti’al ka’aj chíimpoolta’ak, ka’aj tu
kóolaj jump’íit tséelil u suumil u k’axmil u ni’ u tsiimin ti’al ka’aj u
sutubáa táanchumuk wóol—. Tin wa’alikteche’ mina’an u xuul k’iin, sáamsamal
yaan a kanáantik ts’ono’oto’ob yéetel áaktuno’ob mina’an u yuumil, tu’ux mix
juntúul k’uj, ba’alche’ wáa wíinik ka’aj táakak u yokolt ja’. Chéen le kéen
ch’íijilkeche’ ku béeytal a taal a je’elsabáa wey te’el k’áak’náaba’ —tu
ya’alaj le k’ujo’, máax u yojele’ tsukaane’ ku ka’a táankelental wáa jeléeb
kéen máanak ts’e’ets’ek k’iino’ob.
Tsukaan le ka’aj tu yilaj táan u náachtalo’ob
ti’ u jáal le k’áak’náabo’ tu yaj-óoltaj ka’aj kúum wa’alajij. Ba’ale’
kúumchak’ta’ab u nak’ ba’ax beet u ch’íinch’in áalkab. Jump’éel ti’ lelo’, le
ba’aba’alo’ tu júul ch’intajubáa ka’anale’ ka’aj tu pulaj yuum cháak, máax
ka’alikil táan bin u lúubule’ tu pi’ik’taj u kili’ich k’abe’ ka’aj
léembaljaats’najij, jump’éel noj léembal cháak yanchajij. Le jaats’ cháako’ tu
chukpachtaj Tsukaane’ ka’aj tu tóokaj, ka’aj yíib u wíinkilal jumpiktanil
su’uts’ ch’áajo’ob jóok’ ti’, ka’aj lúubo’ob te’el xóot’ lu’umo’.
Le tikin beejkanja’ob yaano’ob ka’ache’
chu’upo’ob yéetel le seten ch’aaj lúubo’, ba’ax áalkabnaj lu’um ka’aj k’uch ti’
jump’éel áaktun tu’ux aklaj ya’ab k’iino’ob. Ba’ale’ junjump’íitile’ yéetel u
chokoj méek’na’il áaktun, múuch’ yéetel le éek’joch’e’enilo’, le ja’ akakbalo’
junjump’íitile’ tu ka’a joyajo’ob u wíinkilal Tsukaan. Le ka’aj aaje’ u
wolmajubáa táan u wayak’ je’el bix le nukuch k’asa’an ba’abalo’obo’. Sáamsamal
ku chan peek ti’al u luk’esik u ma’ak’óolil bey juntúul nuxib xnook’ol
yuyujkile’, yéetele’ nuukchaj u kokox k’i’ixsóol kaan ti’, beeyxan xíit u xiik’
soots’ ti’. Le bey ts’o’ok u ka’apúut síijilo’, Tsukaane’ popokxiik’naj yéetel
u k’asa’an xiik’o’obo’ ka’aj jóok’ xik’nalil te’el áaktuno’ toj binik
k’áak’náab. Ka’alikil táan u xik’nale’, ila’ab tumeen kolnáalo’ob, máaxo’ob tu
pixláantaj u táanyicho’ob ti’al ma’ u yúuchul loob ti’ u paakato’ob, máaxo’ob
áalkanajo’ob ich kaaj ti’al u ya’alo’ob, le nuxib kaane’ táan u máan u xik’nal
naats’ ti’ob, juntúul chakk’ank’an ka’an tu yilajo’ob, táan bin u bin u sa’atal
chuum ka’an.
Tin le k’iin je’elo’ Yuum Cháake’ tu chukaj bin
le nuxib k’aak’as ba’aba’al táan u púuts’ulo’ ka’aj tu sutaj yéetel u yáantaj
tuláakal u muuk’ íik’o’ob yaan tu k’ab.
—¡Suutnakech tu’ux unaj a kanan k’uuk’ux
k’asa’an ba’aba’al. T’aanaj p’uja’an!
Yéetel u chak icho’ob ikil k’uuxilnaja’anile’,
Tsukaane’ beeta’ab u wóolsuut te’el chúumuk ka’an kex ma’ u k’aato’ yéetel u
yáantaj u muuk’ jump’éel nuxib moson péeksa’ab tumeen le yuum k’ujo’. Su’ut
yéetel jump’éel chich séeba’anil ka’aj ka’a yi’ib piktanil su’uts’ ch’aaj,
ka’aj lu’ubo’ob ti’ le xóot’ lu’umo’. Yanchaj bin jumpéel jéechk’iino’ob
mixmáak bin ti’ u lu’umil maayaob táak u yuk’o’ob u ja’il beejkanja’, ts’ono’ot
yéetel ch’e’en wáa ma’ tu ts’a’abal u éejenil tumeen le ch’ija’an wíiniko’obo’.
Jump’éel chíinil k’iin ti’ ya’ab wináalo’obe’,
Santiago Ak’e’ máax le istikyaj u péeksik u yook ikil úuchak u yilik “le kaan
ku xik’nale’”, táan bin u chéen wenel tu chan táankabil u yotoche’, ka’aj tu
yu’ubaj jump’éel k’a’amkach juum bey u jóok’ol u yáalkab ts’íimine’, ba’ax kex
u k’as muts’maj u yiche’ béeychaj u yilik u k’áatal jump’éel chak léembal ku
bin ka’an tu tojil k’áak’náab, je’el bix tolajeako’, tu tojil k’áak’náab.
Tsukán, que viene de las palabras
mayas: Ts'u'uts: "chupar", y kan: "culebra". Otro de sus
nombres es Hapaikán, que también quiere decir: "serpiente chupadora".


Comentarios
Publicar un comentario